Hommikusöök. Kell 09.15-13.15 otselend Dubrovnik-Tallinn (kohalikud ajad).
No nii, selja taha jäi vihmane ja kõuekõminates välgurikas öö, samuti mõnus päikeseline reis. Väga täpselt oli see päikeseannus meile välja mõõdetud, ärasõidu hommik oli sombune ja tibas vihma. Ega eriti magada ei saanudki, öömajale jõudsimegi ju juba laupäeval ja tõusime kell viis, et pakkida jõuaks ja kuue paiku teele asuda. Ja eks ma pidin öösel ju veel paar korda voodist välja ronima, et välgusähvimist vaadata ja seda filmida püüda. Võrreldes eelmise hommikuga, oli kaasa antud hommikusöök vägev – pirakas kukkel juustu ja singiga, banaan, pudel vett ja lisaks kahe peale väike kõrrejook.
No nii, selja taha jäi vihmane ja kõuekõminates välgurikas öö, samuti mõnus päikeseline reis. Väga täpselt oli see päikeseannus meile välja mõõdetud, ärasõidu hommik oli sombune ja tibas vihma. Ega eriti magada ei saanudki, öömajale jõudsimegi ju juba laupäeval ja tõusime kell viis, et pakkida jõuaks ja kuue paiku teele asuda. Ja eks ma pidin öösel ju veel paar korda voodist välja ronima, et välgusähvimist vaadata ja seda filmida püüda. Võrreldes eelmise hommikuga, oli kaasa antud hommikusöök vägev – pirakas kukkel juustu ja singiga, banaan, pudel vett ja lisaks kahe peale väike kõrrejook.
Kui vahepeal ilm näiski paranevat, siis Dubrovniku lennujaam võttis meid ikkagi sellise kehvapoolse seenevihmaga vastu. Lennujaam ise on mõnusalt väike, armas ja rahulik, peale meie eriti kedagi polnud. Loomulikult hilines meie lendpööning, aga lennujaama aknast oli päris huvitav kõike lennuväljal toimuvat vaadata. Kõigele lisaks hõljus lennuvälja kohal mingi imelik udupilv, päris huvitav nähtus. Kord tõustes, kord jälle madalamale laskudes purjetas see pilve moodi nähtus üle lennuvälja. Hästi eestlaslikult õel mõte tuli pähe oma rõõmsaid ja elevil äsja lennuväljale jõudnud kaasmaalasi vaadates – paras neile, varsti nad nutavad Montenegro Fjordis ja nad ei tea, et tegelikult läheb ju kõik aina paremaks. Ja et me oleksime nõus kohe praegu sinnasamasse Kotori tagasi pöörduma selle asemel, et lasta ennast taas koju viia.
Päris lõpuks tahaks öelda, et kuigi me suhtusime sellesse reisi juba valikut tehes ikkagi kui loodusreisi, jagus kultuuri küllaga. Samas ei saanud me palju kiidetud valgest muinasjutulinnast Dubrovnikust küll mingit erilist elamust. Küllap on siin segamas ajapikku kogunenud reisimuljed, mis tuimestavad tajusid. Kui esimene reis on kogu täiega üks suur pärl, siis igal järgmisel jääb pärle vähemaks ja väiksemad on need ka. Seekordsed pärlid olid ikka ehtsast loodusest - koopad, vesi, mäed, fjord.
Päris päris lõpuks vabandan vigade ja ebatäpsuste pärast. Püüdsin siia ikka kontrollitud fakte kirja panna, aga vigu võis tekkida tõlkimisest. Mis seal salata, ega ma inglise filoloog pole, aga laisk küll, seega ei võtnud alati sõnaraamatut välja parima tulemuse saavutamiseks. Kasulikud vihjed ja parandused on igalt ühelt ja igal ajal teretulnud!
No comments:
Post a Comment