Hommikusöök hotellis. Opatija on Horvaatia kõige populaarsem ja elitaarsem merekuurort – juba sajand tagasi peeti seda tänu suurepärasele mikrokliimale tolleaegse Euroopa parimaks kuurordiks. Populaarsust lisas seegi, et siin armastasid aega veeta Euroopa kroonitud pead, eelkõige Austria-Ungari keisrid. Siin ühilduvad moodsa kaasaegse kuurordi miljöö ja klassikaline atmosfäär. Võib nautida kerget puhkust rannas või minna jalutuskäigule mööda luksuslikke promenaade, et imetleda lõunamaist taimestikku ja melu. Sõidame Krki saarele. Vana-Rooma aegsed varemed ja romantilised mägikülad, kõrgete kaljudega ümbritsetud pisikesed liivalaguunid, keskaegne frantsiskaani klooster ja mäetipus paiknev maaliline Vrbniku linnake. Keset kaunist loodust peame meeleoluka pikniku. Võimalus degusteerida kohaliku veini. Soovijatele pakume paadisõitu Košljuni saarele, kus kohalikud mungad on aretanud 500 taimeliiki, ja on huvitav, iga puu saarel on erinevat liiki. Õhtuks jõuame tagasi Opatijasse. Võimalus tellida rahvuslik õhtusöök kohaliku muusikaga. Majutus samas rannahotellis.
Sloveenia (sloveenia keeles Republika Slovenija)
Vot sellised lubadused siis kolmandaks päevaks, mis kõik otse loomulikult ära jäi, sest Postojna koopaid ohvriks tuua oleks olnud küll väga narr. Mulle olid need elus kolmandad koopad näha, aga vapustuse sain ikkagi. Koopaid on 20 km ja asuvad need kolmel tasandil. Rahvale ilma eritellimuseta näidatakse viit kilomeetrit, millest algul 2 km sõidetakse rongiga, siis 1 km jalutuskäik ja jälle 2 km rongiga, kokku 1,5 tundi. Kordamiseks asi, mis ikka ja jälle segi läheb: stalaktiidid ripuvad laest, stalakmiidid kasvavad põrandast ja kokku kasvanult on need stalakmaadid. Koobaste olemasolu teati küll ka varem, kuid 1818 aastat saab pidada koobaste täies ulatuses avastamise aastaks. Habsburgi keiser Franz I oli koobastest eriliselt huvitatud ja peagi korraldati seal kroonitud peadele balle. Praegu peetakse siin speleoloogide ehk siis maakeeli koopauurijate konverentse ja ühes superhallis, kus kaja kestab mu mäletamist mööda 6 sekundit, korraldatakse kontserte. 1857. aastal valmis raudtee Viinist Triestesse ja huviliste vooril ei paistnud enam lõppu. Iga külastaja pidi endast kohalikule n.ö poodnikule ette teatama, tellima valgustuse ja giidi ette ja loomulikult oli see huvireis tasuline. Aastal 1872 valmis ka koobaste sisene raudtee kahekohaliste lükatavate vankrite jaoks. Koobastes on ühtlane temperatuur 13°C ja väljudes tundub 29°C juures ainuvõimalik variant istuda varjus ja kühveldada jäätist. Seda varianti me ka nautisime ja aru ma ei saa, millest meil küll siin Eestis jäätist tehakse. Kõik need Itaalia, Hispaania ja Horvaatia jäätised oma miljoni maitsevariandiga on lihtsalt super või tuleb see tunne kuumusest?
Sloveenia (sloveenia keeles Republika Slovenija)
Vot sellised lubadused siis kolmandaks päevaks, mis kõik otse loomulikult ära jäi, sest Postojna koopaid ohvriks tuua oleks olnud küll väga narr. Mulle olid need elus kolmandad koopad näha, aga vapustuse sain ikkagi. Koopaid on 20 km ja asuvad need kolmel tasandil. Rahvale ilma eritellimuseta näidatakse viit kilomeetrit, millest algul 2 km sõidetakse rongiga, siis 1 km jalutuskäik ja jälle 2 km rongiga, kokku 1,5 tundi. Kordamiseks asi, mis ikka ja jälle segi läheb: stalaktiidid ripuvad laest, stalakmiidid kasvavad põrandast ja kokku kasvanult on need stalakmaadid. Koobaste olemasolu teati küll ka varem, kuid 1818 aastat saab pidada koobaste täies ulatuses avastamise aastaks. Habsburgi keiser Franz I oli koobastest eriliselt huvitatud ja peagi korraldati seal kroonitud peadele balle. Praegu peetakse siin speleoloogide ehk siis maakeeli koopauurijate konverentse ja ühes superhallis, kus kaja kestab mu mäletamist mööda 6 sekundit, korraldatakse kontserte. 1857. aastal valmis raudtee Viinist Triestesse ja huviliste vooril ei paistnud enam lõppu. Iga külastaja pidi endast kohalikule n.ö poodnikule ette teatama, tellima valgustuse ja giidi ette ja loomulikult oli see huvireis tasuline. Aastal 1872 valmis ka koobaste sisene raudtee kahekohaliste lükatavate vankrite jaoks. Koobastes on ühtlane temperatuur 13°C ja väljudes tundub 29°C juures ainuvõimalik variant istuda varjus ja kühveldada jäätist. Seda varianti me ka nautisime ja aru ma ei saa, millest meil küll siin Eestis jäätist tehakse. Kõik need Itaalia, Hispaania ja Horvaatia jäätised oma miljoni maitsevariandiga on lihtsalt super või tuleb see tunne kuumusest?
Postojna koobaste lähedal asub Predjama loss, mis justkui kasvab välja 123 m kõrgusest kaljust. Tänini säilinud loss on valminud 16. sajandil, kuid loss on sellel kohal olnud juba aastast 1202 ja lossiga seotud legend jutustab julmast röövlist rüütel Erasmusest, kes elas 15. sajandil.
Kuna siinkandis ei pääse tunnelitest ei üle ega ümber vaid ikka ainult läbi ja paljud neist on üsna lühikesed valgustamata jupid, siis üks väärt nõuanne: tunnelis tuleb plaksutada, sest selle tegevuse juures pole võimalik naabritelt varastada ega ka naabrit kabistada. Ja siinkohal lõppeski meie Sloveenia seiklus, mis oleks pidanud olema juba eile.
Horvaatia
Tagasi oma Opatija kodus, tegime linnakesele ja selle putkamajandusele tiiru peale. Kusjuures just õhtu saabudes see putkanduste värk alles õige hoo sisse saabki, palavaga ei viitsita ju eriti rabeleda. Ja hämaras kiskus aga jälle katusebasseini poole. Pimedas ju merre ei kipu seda enam, et merepõhi on hullult kivine ja siilikuid pidada ka olema. Me küll kusagil ühtki ei näinud või lihtsalt ei osanud neid ära tunda. Hommikul me tegelikult juba käisime merega tutvust tegemas ja varbaid veristasime kah juba mõlemad. Meie hotelli juurest viib redel kohe hullsügavasse vette ja mina seal ujumisega hakkama ei saanud, aga tütar mul paneb oma morska kasvõi ulgumerel.
No comments:
Post a Comment